Tartu lennujaam ja ümbrus

üksiküritaja

pühapäevane lennujaama paviljon näis inimtühjana. vaatasin pisut niisama ringi. tahtsin pildistamise eesmärgil teada, millal mõni lennuk maandub või stardib. infopunkti leidmine aga eriti ei õnnestunud. siis kostus kempsude poolt kolistamist. läksin uurima ja põrkasin kokku koristajatädiga (all pildil).
"Tervist. Kas täna mõni lennuk ka liigub?" Vb polnd see arukas käik, aga samas ainuke õlekõrs.
"Mis lennukid?!" nähvati vastu.
"No ma mõtsin, et siin on lennujaam ja lennukid lendavad..."
"Ei-ei-ei, täna ei tule lennukeid!"
klaar. väljusin hoonest ja käisin igaks juhuks katusel - tühjus tõepoolest. aint üks pisike eralennuk parkis rajal (ülal pildil). kui tagasi paviljoni jõudsin, oli seal juba rohkem rahvast. koristajaga jutustas piirivalvetädi (all). ei möödund kaua, kui saabus ka kolmas isik: valjuhäälne vanahärra (järeldasin, et mehhaanik). pärast lühikest standardloba ja -edvistamist, hakkas preili piirivalve rääkima oma neerudest, keeras selja ja asetas mehe käed oma nimmepiirkonnale. koristajast sai hetkega kolmas ratas kaherattalise jalgratta all. ja siis nad seal masseerisid veits, kes neerusid, kes põrandat. tegin klõpsu ära ja otsustasin, et on paras aeg lahkuda. kummaline seltskond. kummaline lennujaam.



kujundlennutrennis harjutati "Hüljest"