teisipäev, aprill 17, 2007

Soe

raekoja vahupidu

oeconomicum

orient

unesegane kärbes kramplikult kroonlehel

naabrid

pühapäev, aprill 08, 2007

Pühadeaegne Tallinn

kevade salakavaluses

džentelmen

kamuflaaž

graatsia

esmaspäev, aprill 02, 2007

Puski prohvetid

Puhastusprotsess oli piisavalt põhjalik, mistõttu mulle endale tuli ka üllatusena, et saaga ei leidnud lõppu.


(Varasemate tekstidega saab tutvuda siin: http://mell-liis.blogspot.com/2006/04/aprilli-apokalpsis.html)


Eelmisel kevadel peatasime Gran Canarial Hispaania vägedega kubokoopiate vohamise. Vastasel juhul oleks valla pääsenud suurim katastroof saare ajaloos. Aga tõtt öelda, ma täpselt ei teagi, mis pisiminadest ja nende emast sai. Külanaised rääkisid, et nad transporditi kalalaevadega Kagu-Aasiasse tööjõuks. Teised teadsid kõneleda, et Maroko narkoparunid vahendasid poiste müüki Somaaliasse ja nad värvati sõdivate hõimude koosseisu. Väikekubode ema käekäik jäi aga kõigile saladuseks. Sosistati, et keset Atlandi ookeani on salasaar, kus tippteadlased korraldavad ta peal katseid, tudengid kirjutavad temast lõputöid ning randuvate kruiisilaevade turistid maksavad hingehinda, et saada mu eksnaisega ühele pildile.

Minu probleemid olid aga lahendatud ja võisin mugavusega oma igapäevasesse mulli naaseda. Kas mu järeltulijad tapavad Aafrikas neegreid või vihuvad 24/7 Taiwani vabrikutes elektroonilisi konserviavajaid kokku panna, polnud enam teema.

Suve hakul (pärast kõrghariduse omandamist) käisime väikese seltskonnaga Hiiumaal puhkamas. Selgus, et saare ärasöömise jutt oli bluff. Nostalgitsemishoos otsustasime üle vaadata ka Puski piirkonna – varasemate sündmuste sõlmpunkti. Pääsesime autoga üsna sügavale metsa. Vallikraavidest jätkasime teed jalgsi, kuni jõudsime kuningapalee varemeteni. Üllatuseks ilmus rusudest välja härra Jüri Lina. Paari sõnaga andis ta meile mõista, et on juba pikemat aega Puski müsteeriumi kallal pead murdnud, plaanib sellest raamatu kirjutada ja filmi vändata. Mõttevahetuse ajal ilmus sambla alt välja ka Jüri Liim, kelle dresscode oli „dünamiidid”. Ta olevat kokku kutsunud rünnakrühma, mille eestvedajaks ja ainsaks liikmeks oli ta ise. Aasta tagasi jäi ta oma varitsusega napilt hiljaks ja on seni teise Jüriga Puskist juhtlõngasid otsinud (härra Liimi ajanappuse tõttu on pronkssõdur veel tänaseni täie tervise juures). Jätsime esoteerikud sinnapaika ja elu Eestis läks edasi.

Lugu võttis huvitava pöörde oktoobrikuu alguses, kui härra Lina saatis mulle oma uurimuse „Puski prohvetid”. Ta oli leidnud kuningakoja hävinud raamatukogust põnevaid ürikuid väikemeeliste vaadete, traditsioonide ja elukommete kohta. Nende allikate põhjal tegi ta kindlaks ka eksnaise nime, Maria – sain siis lõpuks teada.

Muuhulgas leidis ta salastatud dokumendid, mis pärinesid 19ndast sajandist. Ürikud kirjeldasid ligi 150 aasta taguseid ettevalmistustöid kuningriigi sünniks, kus talupojad ja mõisnikud rassisid külg külje vastas ühise eesmärgi nimel. Projekti kattis aga suur saladuseloor, mistõttu tänasel päeval teavad sellest vähesed. Uurimus paljastas ka tõsiasja, et 2004. aasta aprillisündmused polnud juhuslikud. Puski neli müstikut panid 1859. aastal kirja töögraafiku, mida tulevased põlved piinliku täpsusega järgisid. Nii ka algmaterjal „Räime Hirmu” ehitamiseks telliti juba 1945. aastal Pihkvast ning kalamehed, kellega Tartu tänavatel kohtusin, olid spetsiaalse väljaõppega sõnumitoojad. Hirmuga lugesin lõike, kus mainiti maailmaosade asustamist ning astmelist anastamist. Ent sõltumata raputavast ajalootunnist, ei võtnud saadud infot kuigi tõsiselt ja elu Eestis läks edasi.

Kui poleks olnud eilset päeva, 1. aprilli, oleks elu Eestis rahulikult vana rada pidi kulgenud. Aga juhtus nii, et sorisin vanade aprillijuttude seas ning avastasin Priit Rumi e-kirja (02.04.2005, vt Lisa1) külaskäigust kolme Vastse-Kuuste targa juurde. Viimaste sõnad langesid hämmastava täpsusega kokku ajalooürikute tekstidega. Tegin kiirelt mõned kõned ja kuulutasime välja häireolukorra.

Kokkuvõtlikult: kolm Puski müstikut on veel elus, neljas varjab ennast või koordineerib tegevust välisriikides. Minu külaskäik Hiiumaale (aprill 2004) ja hilisem väikemeeliste vohamine olid ette planeeritud. Niidid ulatuvad kaugemale, kui keegi oleks osanud aimata.


Kahtlustan, et saaga alles algab...



PS! skeptikutele: tekstis mainitud nimedel ja isikutel puudub seos reaalselt eksisteerivate nimede ja isikutega, väikeste eranditega muidugi.



---------------------------------------------------------------------------------------


Lisa1:

Re: [tik2002b] uudised Hiiumaalt, 2. aprill 2005, Priit Rum


Pidasime aru kolme Vastse-Kuuste targaga, sest (suure) Meelise dilemma on
tõepoolest hirmutekitav. Targad küsisid mult nõuannete eest neli taalrit, mis ma
ka loovutama pidin. Aga pole hullu, sest ma arvestan seda kui laenu (suur)
Melile ja intressi protsendiks määrasin ise 44,2% kuus (juhul, kui Mel minu
heaks tööle hakkab, hakkan võlga regulaarselt kustutama).

Igastahes nõu, mis ma sain oli järgmine. Üks tarkadest, keda kutsutakse Rähni
Kaidoks (ärge küsige miks) käis välja mõtte, et kui Mel tõpoolest saarele naaseb
ja kuningaks hakkab, keerab kogu Euroopa end oma teljel kuus korda
kellaosutiliikumise suunas ümber ja jääb niimoodi veidralt vildakalt Puksi metsa
poole kaldu. Mõtlemapanev, kas pole? Ise asi, kas see on Eesti olukorda ja
globaalse kliimasoojenemise aspekti arvestades hea või halb, mõlemal juhul tuleb
tähelepanekuga arvestada.

Teine tark, kes mulle oma nime muuseas ei avaldanudki, arvas, et Mel peaks
kindlasti oma õpingud ülikoolilinnas lõpetama, sest vastasel juhul ei õpi
väikesed Meelised iialgi tundma igatsust. Igatsus nagu me teame, on aga see
edasiviiv jõud, mis paneb jõgedes vee voolama ja linnud lennates sirtsutama. Ma
pean siinkohal mainima, et selle mehe juttu ei tasu tõena võtta, sest samal ajal
kui ta oma jutuga lagedale tuli, oli tal igas käes pudel kõige jubedamate
vägijookidega. Kuigi säherdune asi mulle ei meeldinud, pidin ma tegema hea näo,
sest muidu oleks mind tembeldatud.

Kolmas tark mõtles natuke ja ütles: "Mnjah". Ma arvan, et see mees oligi autor,
kes on internetti loonud DELFI portaali. Igaljuhul tundus ta eriti ajuvaba, sest
ta pööritas alatasa oma silmi, kõõksus vaevaliselt ja püüdis samal ajal Rähni
Kaido pead silitada. Tegelikult ma arvan, et ta ei olnudki üldse tark, vaid
hoopis teistel tarkadel niisama moe pärast kaasas.

Ühesõnaga ma ei saanud oma külastusest Vastse-Kuustesse kuigi palju targemaks,
sest kolm tarka pidid külakaupluse taha "hängima" minema ega viitsinud minuga
rohkem rääkida. Aga enne minemist ütlesid nad ühest suust: "Aga ütle Meelisele,
et tema pojad Meelis ja Meelis saavad tulevikus suurteks väejuhtideks ja viivad
Meelise Hiiumaale Meeliste juurde nagunii tagasi - ars longa vita brevis."

Edukat kevadet,

Kirjasaatja PRiiT

pühapäev, aprill 01, 2007

Easy like sunday morning


väike aprillidrink ehk raekoja rüütlid

veetlus

spionaaž

Vanemuine täiskuu all